Milline saab tõenäoliselt olema järgmine kuu ja hooaeg
25. oktoober – 7. november
Ansambel (80 liiget: GEFS 0,5° + ECMWF IFS 0,25°) hoiab piirkonna „Saared ja rannik“ ööpäeva keskmist temperatuuri perioodil 25. oktoober – 7. november 8,3 °C juures — see on +2,4 °C 1991–2020 normist (5,9 °C). Sademeid tuleb liikmete keskmisel 63% normist (17 mm vs 27 mm). Tõenäoseim tertsiil on „soojem kui norm“ (95%). Liikmete hajuvus on 0,44× kliimanormi hajuvusest, seega kindlus on kõrge.
Taust: NAO-ansambel annab 5.–15. päevaks positiivse faasi tõenäosuseks 63%; Skandinaavia blokeeringu (≥4 päeva kõrgrõhku) tõenäosus on 97%.
Kolm stsenaariumi
Stsenaariumid ei ole käsitsi kirjutatud: ansambli liikmed on rühmitatud kolme klastrisse temperatuuri ja sademete anomaalia järgi. Tõenäosus = liikmete osakaal klastris.
Soojem ja kuivem
Tugevneb, kui Skandinaavia kõrgrõhkkond püsib vähemalt nädala (blokeeringu tõenäosus praegu 97%) ja NAO pöördub negatiivseks (positiivse tõenäosus 63%). Selle stsenaariumi tapab iga uus Atlandi lohk.
Soojem ja tavapärase sajuga
Pehme läänevool nõrga kõrgrõhuharjaga: tsüklonid jõuavad kohale, aga lõunapoolse soojusega. Eeldab positiivset NAO-d (praegu 63%) ilma pikaajalise blokeeringuta (praegu 97%).
Soojem ja kuivem
Tugevneb, kui Skandinaavia kõrgrõhkkond püsib vähemalt nädala (blokeeringu tõenäosus praegu 97%) ja NAO pöördub negatiivseks (positiivse tõenäosus 63%). Selle stsenaariumi tapab iga uus Atlandi lohk.
8. november – 28. november
Ansambel (30 liiget: GEFS 0,5°) hoiab piirkonna „Saared ja rannik“ ööpäeva keskmist temperatuuri perioodil 8. november – 28. november 7,5 °C juures — see on +4,0 °C 1991–2020 normist (3,5 °C). Sademeid tuleb liikmete keskmisel 158% normist (59 mm vs 37 mm). Tõenäoseim tertsiil on „soojem kui norm“ (100%). Liikmete hajuvus on 0,41× kliimanormi hajuvusest, seega kindlus on keskmine.
Taust: NAO-ansambel annab 5.–15. päevaks positiivse faasi tõenäosuseks 63%; Skandinaavia blokeeringu (≥4 päeva kõrgrõhku) tõenäosus on 70%.
Kolm stsenaariumi
Stsenaariumid ei ole käsitsi kirjutatud: ansambli liikmed on rühmitatud kolme klastrisse temperatuuri ja sademete anomaalia järgi. Tõenäosus = liikmete osakaal klastris.
Soojem ja sajusem
Soe ja niiske edelavool — tsüklonite rada läheb üle Läänemere, mitte põhja poolt. Eeldab tugevat positiivset NAO-d (praegu 63%); blokeering (praegu 70%) lülitaks selle välja.
Soojem ja sajusem
Soe ja niiske edelavool — tsüklonite rada läheb üle Läänemere, mitte põhja poolt. Eeldab tugevat positiivset NAO-d (praegu 63%); blokeering (praegu 70%) lülitaks selle välja.
Soojem ja kuivem
Tugevneb, kui Skandinaavia kõrgrõhkkond püsib vähemalt nädala (blokeeringu tõenäosus praegu 70%) ja NAO pöördub negatiivseks (positiivse tõenäosus 63%). Selle stsenaariumi tapab iga uus Atlandi lohk.
1. november – 30. november
Ansambel (50 liiget: CFSv2) hoiab piirkonna „Saared ja rannik“ ööpäeva keskmist temperatuuri perioodil 1. november – 30. november 5,4 °C juures — see on +1,5 °C 1991–2020 normist (3,8 °C). Sademeid tuleb liikmete keskmisel 124% normist (65 mm vs 52 mm). Tõenäoseim tertsiil on „soojem kui norm“ (64%). Liikmete hajuvus on 0,80× kliimanormi hajuvusest, seega kindlus on keskmine.
Taust: ENSO taust: El Niño (ONI +2,16).
Kolm stsenaariumi
Stsenaariumid ei ole käsitsi kirjutatud: ansambli liikmed on rühmitatud kolme klastrisse temperatuuri ja sademete anomaalia järgi. Tõenäosus = liikmete osakaal klastris.
Normilähedane ja tavapärase sajuga
Ükski signaal ei domineeri: tsüklonid vahelduvad selginemistega, temperatuur ja sademed jäävad normi kanti. Püsib seni, kuni NAO (praegu 63%) ega blokeering (praegu 70%) selget suunda ei võta.
Soojem ja sajusem
Soe ja niiske edelavool — tsüklonite rada läheb üle Läänemere, mitte põhja poolt. Eeldab tugevat positiivset NAO-d (praegu 63%); blokeering (praegu 70%) lülitaks selle välja.
Soojem ja tavapärase sajuga
Pehme läänevool nõrga kõrgrõhuharjaga: tsüklonid jõuavad kohale, aga lõunapoolse soojusega. Eeldab positiivset NAO-d (praegu 63%) ilma pikaajalise blokeeringuta (praegu 70%).
1. detsember – 28. veebruar 2027
Ansambel (50 liiget: CFSv2) hoiab piirkonna „Saared ja rannik“ ööpäeva keskmist temperatuuri perioodil 1. detsember – 28. veebruar 2027 -1,1 °C juures — see on −0,2 °C 1991–2020 normist (-0,9 °C). Sademeid tuleb liikmete keskmisel 119% normist (149 mm vs 125 mm). Tõenäoseim tertsiil on „soojem kui norm“ (42%). Liikmete hajuvus on 1,09× kliimanormi hajuvusest, seega kindlus on madal. Keskmine on normi lähedal, aga liikmete jaotus kaldub siiski ühele poole: tertsiilipiirid on siin kitsad (-1,2 / 0,1 °C), nii et väike nihe viib enamiku liikmetest ühte kategooriasse.
Taust: ENSO taust: El Niño (ONI +2,16).
Kolm stsenaariumi
Stsenaariumid ei ole käsitsi kirjutatud: ansambli liikmed on rühmitatud kolme klastrisse temperatuuri ja sademete anomaalia järgi. Tõenäosus = liikmete osakaal klastris.
Soojem ja tavapärase sajuga
Pehme läänevool nõrga kõrgrõhuharjaga: tsüklonid jõuavad kohale, aga lõunapoolse soojusega. Eeldab positiivset NAO-d (praegu 63%) ilma pikaajalise blokeeringuta (praegu 70%).
Normilähedane ja sajusem
Aktiivne Atlandi rada Läänemere kohal: tsüklon tsükloni järel, temperatuur jääb normi kanti, sademed kuhjuvad. Eeldab positiivset NAO-d (praegu 63%) ja blokeeringu puudumist (praegu 70%).
Jahedam ja tavapärase sajuga
Jahe põhja- või kirdevool tavapärase sajuga — külm õhk jõuab kohale, aga tsüklonite rada jääb tavaliseks. Sõltub sellest, kas NAO (praegu 63%) jääb nõrgaks.
Mida atmosfäär praegu teeb
Globaalsed signaalid, mis suunavad tsüklonite radu ja otsustavad, milline stsenaarium kogub rohkem ansambliliikmeid. Väärtused tulevad otse allikast.
Mis on eelmisest jooksust nihkunud
Võrdlus eelmise jooksuga (25. oktoober 06:46 UTC). Näidatud on nihked, mis ületavad 5 protsendipunkti.
Kas läks täppi?
Iga lõppenud akna kohta võrreldakse prognoositud tõenäosust sellega, milline tertsiil tegelikult välja tuli. Skoor on mitmekategooriline Brier score (0 = täpne); kõrval seisab sama valemiga arvutatud kliimanormi (33/33/33) võrdlusväärtus.
| aken | aknaid | nihe °C | kütte × | vahemik × |
|---|---|---|---|---|
| Järgmised 2 nädalat | 76 | +0,10 | 1,098 | 0,860 |
| 3.–5. nädal | 34 | −1,56 | 0,700 | 1,800 |
| aken | Temperatuur | tegelik | Brier |
|---|---|---|---|
| 27. september – 17. oktoober 3.–5. nädal |
3 / 37 / 60 | Soojem kui norm 11,8 °C |
0,298 |
| 27. september – 17. oktoober 3.–5. nädal |
3 / 37 / 60 | Soojem kui norm 11,8 °C |
0,298 |
| 4. oktoober – 17. oktoober Järgmised 2 nädalat |
0 / 3 / 97 | Soojem kui norm 10,7 °C |
0,002 |
| 4. oktoober – 17. oktoober Järgmised 2 nädalat |
0 / 4 / 96 | Soojem kui norm 10,7 °C |
0,003 |
| 28. september – 18. oktoober 3.–5. nädal |
3 / 37 / 60 | Soojem kui norm 11,5 °C |
0,298 |
| 28. september – 18. oktoober 3.–5. nädal |
3 / 40 / 57 | Soojem kui norm 11,5 °C |
0,346 |
| 5. oktoober – 18. oktoober Järgmised 2 nädalat |
0 / 14 / 86 | Soojem kui norm 10,3 °C |
0,039 |
| 5. oktoober – 18. oktoober Järgmised 2 nädalat |
2 / 6 / 92 | Soojem kui norm 10,3 °C |
0,010 |
Keskmine Brier score: 0,450 · kliimanorm: 0,667
Protsente ei kirjutata, need loetakse kokku
Iga tõenäosus sellel lehel on ansambliliikmete osakaal, mis langes kliimanormi vastavasse tertsiili. Arvutuses ei osale ükski keelemudel; seletav tekst pannakse malliga kokku samadest arvudest.
Samm-sammult
- Norm. Iga piirkonna punkti kohta võetakse ERA5 aastatest 1991–2020 ja arvutatakse täpselt sama kalendriaken igal aastal. 30 väärtust → tertsiilipiirid (33. ja 67. protsentiil).
- Ansambel. Sama akna kohta võetakse kõik liikmed: GEFS 0,5° (30 liiget, 35 päeva), ECMWF IFS 0,25° (50 liiget, 15 päeva), CFSv2 (50 liiget, 180 päeva). Iga mudel saab võrdse kaalu: 30 GEFS-i liiget kaaluvad kokku sama palju kui 50 ECMWF-i liiget — ühe liikme kaal = 1/(mudelite arv × liikmeid tema mudelis). See kehtib kõigile lõppnumbritele: tertsiilid, anomaalia, kraadpäevad, stsenaariumid, päike.
- Kalibreerimine. Mudeli süstemaatiline nihe ERA5 suhtes mõõdetakse viimase ~90 päeva pealt ja arvestatakse maha (temperatuur) või jagatakse välja (sademed) enne loendamist.
- Loendamine. Liikmete osakaal alla alumise tertsiili / vahepeal / üle ülemise annab kolm tõenäosust.
- Stsenaariumid. Liikmed klasterdatakse (k-means, k=3) temperatuuri- ja sademeanomaalia tasandil. Klastri suurus = stsenaariumi tõenäosus.
- Kindlus. Tuleneb suurimast tõenäosusest, mudelite lahknevusest ja etteulatuvusest — kindla reegli, mitte silma järgi.
Mida siin veel pole
- MJO, lumikate ja merejää, mullaniiskus — allikad on välja valitud, aga veel ühendamata.
- Mere pinnatemperatuur on ainult 30 päeva trend: tasuta API-s pikka SST-rida ei ole.
- Hooaja horisont toetub ühele mudelile (CFSv2) — seetõttu on selle kindlus peaaegu alati madal, ja seda ei peideta.
Andmeallikad
- NOAA GEFS 0.5 (30 liiget, 35 p) — Open-Meteo Ensemble API
- ECMWF IFS 0.25 (50 liiget, 15 p) — Open-Meteo Ensemble API
- NOAA CFSv2 (50 liiget, 180 p) — Open-Meteo Seasonal API
- ERA5 1991-2020 — Open-Meteo Archive API
- NOAA CPC (ONI, NAO, AO)
Open-Meteo (ECMWF/NOAA andmed, CC-BY 4.0), NOAA CPC. Mitte ametlik prognoos.
Kliimastsenaariumid — Saared ja rannik
Sektsioon näitab tõenäosuslikke kliimastsenaariume järgmiseks 2 nädalaks, 3.–5. nädalaks, järgmiseks kuuks ja hooajaks Eestile, Põhja- ja Lõuna-Eestile ning saartele ja rannikule — ja tõlgib need sinu maja küttevajaduseks ja kuluks. Protsendid arvutatakse iga mudeliuuendusega uuesti, kaks korda päevas.