Küttesüsteemid
Vali maja kütteks sobivaim lahendus. Iga süsteemi kohta leiad ülevaate, plussid-miinused ja ligikaudse kulu. Täpse võrdluse just sinu majale annab kalkulaator. Vaata ka paigaldus- ja tarnehindu.
Mis maksab üks kilovatt-tund sooja?
Kütuse hind ÷ (kütteväärtus × kasutegur). Soojuspumbal: elektri hind ÷ SCOP. Ainult püsikulu, ilma investeeringuta.
Kumb sinu majale?
Vali kaks süsteemi — mootor võrdleb neid sama maja peal. Roheline märk = parem sellel real.
Soojuspumbad
Sobib vesipõrandakütte ja radiaatoritega. Madala temperatuuriga parim.
Loe lähemalt →Suurim investeering, madalaim püsikulu. Vajab puurkaevu või maakontuuri.
Loe lähemalt →Odav lisaküte. Ei kata sooja tarbevett ega tugevat pakast üksi.
Loe lähemalt →Biomass (puit, pellet, brikett)
Automaatne etteanne, vajab pelletipunkrit ja korstent.
Loe lähemalt →Kõrge kasutegur halgudel, vajab akupaaki (mahuti).
Odav soetada, nõuab käsitsi kütmist ja puuderuumi.
Loe lähemalt →Universaalne tahkeküttekatel briketile/puidule.
Kaugküte
Saadaval ainult kaugküttepiirkonnas (linnad).
Gaasiküte
Vajab gaasiühendust — Eestis piiratud levik.
Elekterküte
Odav paigaldus, kõrge püsikulu. Sobib hästi soojustatud majale.
Kuidas küttesüsteemi valida: kolm küsimust õiges järjekorras
Järjekord on tähtsam kui bränd. Kõigepealt maja soojuskadu kW-des ja kWh-des aastas — see määrab iga süsteemi võimsuse ja aastakulu; osaliselt renoveeritud 140 m² maja vajab Eestis ~9 kW ja 18 500 kWh. Seejärel soojusjaotus: põrandaküte või suured radiaatorid lubavad madalat pealevoolu 35–45 °C, millega soojuspump töötab SCOP-iga 3,5–4; vanad väikesed radiaatorid nõuavad 55–65 °C ja söövad pumba eelise ära. Alles siis energiaallikas: soojuse kWh hind, kütuse kättesaadavus, ladu, korsten, kolmefaasiline liitumine. Kalkulaator läbib need kolm sammu kahe minutiga ja annab kõigi süsteemide võrdluse sinu maakonna kliimaga.
Süsteemide võrdlus ühel ja samal majal
Allpool on kõik põhisüsteemid ühel majal, et numbrid oleksid võrreldavad. Madalaim aastakulu on maaküttel ja õhk-vesi pumbal, väikseim investeering elektrikatlal ja halupuukatlal, parim 10 aasta kogukulu enamasti õhk-vesi pumbal. Halupuu jääb odavaimaks kWh-ks, kui kuivatad ise ja on aega kütta.
| Süsteem | Püsikulu, €/a | Investeering, € | 10 a TCO, € | Tasuvus vs elektrikatel |
|---|---|---|---|---|
| Õhk-vesi soojuspump + päikesepaneelid | 840 | 9000–16 000 | 20 903 | 3.5 a |
| Maaküte (maa-vesi soojuspump) | 893 | 15 000–23 000 | 27 933 | 5.7 a |
| Puugaasi (pürolüüs) katel | 999 | 6000–11 000 | 18 485 | 2.3 a |
| Halupuukatel | 1127 | 4000–8000 | 17 265 | 1.5 a |
| Õhk-vesi soojuspump | 1200 | 5000–10 000 | 19 504 | 2.1 a |
| Brikettkatel (tahkekütus) | 1361 | 3000–7000 | 18 610 | 1.2 a |
| Pelletikatel | 1877 | 6000–12 000 | 27 771 | 3.5 a |
| Gaasikatel | 1909 | 4000–7000 | 24 594 | 1.8 a |
| Kaugküte | 1960 | 2000–5000 | 23 098 | 0.8 a |
| Elektrikatel | 3880 | 1000–3000 | 40 800 | 0.0 a |
Arvutus Heater.ee mootoriga systems.ts/fuels.ts konstantidel; süsteemide lehtedel ja kalkulaatoris kehtivad allikate registri kinnitatud hinnad «seisuga». Investeering — seade koos paigaldusega, ilma toetuseta.
Millal soojuspump, millal katel
- Õhk-vesi — renoveerimise standardvalik: vana katla vahetus radiaatorite või põrandaküttega majas, 100–250 m². Töötab −25 °C-ni, käredama külmaga aitab sisseehitatud küttekeha.
- Maaküte — uus maja või krunt, kus on koht puurkaevule/kontuurile, vajadus üle 15 000 kWh: kallim algus, kuid madalaim kulu ja 25 a eluiga.
- Õhk-õhk — lisaküte, suvila, elektriküttega korter: 1 500–3 000 € ja 40–60 % elektrisääst köetavas ruumis, kuid ei soojenda vett.
- Pelletikatel — kui on vaja elektrivõrgust sõltumatut allikat ja katlaruumi: automaatika, 4–5 t pelletit aastas 150 m² majale.
- Halupuu-/puugaasikatel — oma puud või odav ligipääs neile, valmidus kütta kord ööpäevas, akupaak 50 l/kW.
- Kaugküte — kui võrk on tänaval: null investeeringut katlaruumi, kWh hind sõltub operaatorist.
- Elektrikatel — ainult varuks või väga soojale väikesele majale: kulu 2,5–3,5× pumbast suurem.
Hind, paigaldus ja toetus
Õhk-vesi komplekt 8–12 kW koos paigaldusega maksab 9 000–14 000 €, maaküte 15 000–22 000 €, pelletikatel punkriga 6 000–10 000 €, õhk-õhk 1 500–3 000 €. Paigaldus on 25–40 % hinnast ja määrab tegeliku SCOP-i; mis paigaldusse kuulub, vaata lehelt paigaldus ja hinnad. Uuele sertifitseeritud seadmele saab eramaja taotleda KredEx/EIS toetust — kord ja tingimused toetuse artiklis. Kasutatud seadmele toetust ei anta.
Viis küsimust enne otsust
- Mis võimsust maja EN 12831 järgi minu maakonna kliimas vajab — mitte „silma järgi“?
- Mis pealevoolu temperatuuri mu radiaatorid −20 °C juures vajavad? Kui üle 55 °C — enne radiaatorid või põrandaküte.
- Mis saab kuludest, kui elektri hind tõuseb 30 %? Võrdle kütuste hinnavõrdluses.
- Kas on koht: puurkaev, puuladu, pelletipunker, välisüksus 3 m kaugusel naabri magamistoast?
- Kes hooldab ja mis see aastas maksab: pump 100–150 €, pelletikatel 150–300 € pluss korstnapühkija.
Korduma kippuvad küsimused süsteemi valikul
Mis küttesüsteem on Eestis püsikulult odavaim?
Aastakulult maaküte, seejärel õhk-vesi ja halupuu, kui kuivatad ise. 10 aasta kogukulult koos investeeringuga võidab enamasti õhk-vesi. Täpsed numbrid sinu majale annab kalkulaator.
Kas õhk-vesi soojuspump töötab Eesti talvel?
Jah, tänapäevased mudelid on ette nähtud −25…−28 °C-ni. Alla −15 °C langeb COP 1,8–2,2-ni ja osa soojust annab sisseehitatud küttekeha — Heater.ee arvutus arvestab seda ERA5 kuukliima kaudu.
Kas vanad radiaatorid võib soojuspumbale üleminekul alles jätta?
Sageli jah, kui need on suured (vana malm) või maja on soojustatud. Radiaatori kalkulaator näitab, kas võimsusest piisab 55 °C pealevooluga; kui ei, siis tüüp 22/33 või põrandaküte.
Pellet või soojuspump?
Pump on püsikulult odavam ega vaja ladu, katel on elektrivõrgust sõltumatu ja alguses odavam. Võrdlus ühel majal on artiklis „pelletikatel vs soojuspump“.
Milline küte sobib just sinu majale?
Sisesta maja andmed ja võrdle kõiki küttesüsteeme — kulu, paigaldus ja tasuvus 1 minutiga.
Arvuta oma küttekulu →