Heater.ee RU
Menüü
Vana maja renoveerimine
Foto: Neriman Özaydın / Pexels

Vana maja soojustamine: õige järjekord, hinnad ja tasuvus

Heater.ee 11. juuni 2026 uuendatud 8. september 2026 4 min lugemist 686 sõna

Millises järjekorras vana maja soojustada, et iga euro annaks suurima säästu — pööning, seinad, aknad, põrand. Ligikaudsed hinnad €/m², tüüpvead ja toetused.

Vana maja kütab sageli rohkem õue kui tuppa. Enne kalli küttesüsteemi ostmist tasub raha panna sinna, kus see kõige rohkem tagasi teenib — soojustusse. Õiges järjekorras tehtud tööd vähendavad küttearvet 30–50% ja lubavad hiljem osta väiksema (odavama) kütteseadme.

See juhend keskendub järjekorrale ja tasuvusele. Kust maja üldse soojust kaotab, vaatasime eraldi artiklis: maja soojuslekete ülevaade.

Lühivastus

  • Järjekord on pööning → õhulekked → põrand → aknad → seinad, mitte „aknad enne, sest neid on näha”.
  • Pööningu soojustus maksab ~0,01 € säästetud kWh kohta — odavam kui ükski küte Eestis.
  • Akende ja fassaadi €/kWh on 0,10 € ehk kallim kui soojuspumbaga toodetud soojus (0,056 €/kWh): need ei tasu end energiasäästust ära ja neid tehakse mugavuse, välimuse ja maja väärtuse pärast.
  • Kogu pakett vähendab vana maja küttearvet 30–50 % ja lubab osta väiksema kütteseadme.
  • Soojusta enne, kui ostad soojuspumba — muidu maksad kW eest, mida sul poleks vaja olnud.

Miks järjekord on tähtis — arvudega

Iga soojustusmeede maksab eri palju ja säästab eri palju. Reegel on lihtne: alusta sealt, kus €/säästetud-kWh on madalaim. Tüüpiline 140 m² enne 1990. aastat ehitatud maja, aastane soojusvajadus 28 000 kWh:

MeedeHindSääst aastasEluiga€ / säästetud kWh
Pööning 400 mm-ni2 200 €5 300 kWh40 a0,010 €
Õhulekete tihendamine300 €900 kWh10 a0,033 €
Põrand / sokkel3 000 €1 850 kWh40 a0,041 €
Aknad (3-kordne pakett)6 650 €2 300 kWh30 a0,096 €
Välisseinte fassaadisoojustus17 250 €4 000 kWh40 a0,108 €

Võrdluseks maksab soojus ise: küttepuudega 0,069 €/kWh, õhk-vesi soojuspumbaga 0,056 €/kWh, otsese elektriküttega 0,184 €/kWh.

Sellest tabelist tuleb kogu järjekord välja. Pööning, tihendamine ja põrand on odavamad kui soojus, mida nad asendavad — need tasuvad end ära igal juhul. Aknad ja fassaad on kallimad kui soojuspumba soojus — need on mugavus-, välimus- ja niiskusotsused, mille energiasääst on boonus, mitte põhjus. Ainus erand: kui maja köetakse otsese elektriga (0,184 €/kWh), tasuvad ka aknad ja fassaad end ära.

Sama loogika teisipidi: kui plaanid soojuspumpa, tee pööning ja tihendus enne pakkumiste küsimist. Väiksem tippkoormus tähendab väiksemat seadet — 2 200 € pööningul võib kärpida pumba hinda 1 000–1 500 € ja alandada püsikulu igal aastal. Vt kui suur küttevõimsus majale.

1. Pööning ja katuslagi — alusta siit

  • Mõju: kuni 25–30% soojuskadudest käib läbi katuse.
  • Hind: puistevill või villaplaadid pööningule ~15–30 €/m² (materjal + töö). Lihtne pööning on tihti ka ise tehtav.
  • Tasuvus: sageli 2–5 aastat — parim suhe kogu majas.

300 mm villa pööningul on miinimum, mille poole püüelda. Kontrolli, et tuulutus räästas jääks avatuks — muidu tekib niiskuskahju.

2. Välisseinad

  • Mõju: 20–25% soojuskadudest.
  • Hind: välispidine soojustus (150–200 mm + uus fassaad) ~80–150 €/m² seina kohta. Kallis, aga uuendab ühtlasi fassaadi.
  • Tasuvus: 10–20 aastat ainult energiasäästust — aga maja väärtus ja sisekliima paranevad oluliselt.

Tüüpviga: seestpoolt soojustamine ilma niiskustehnilise arvutuseta. Vale kihtide järjekord viib kastepunkti seina sisse — tagajärjeks hallitus ja konstruktsioonikahju. Seestpoolt soojusta ainult spetsialisti projektiga.

3. Aknad ja välisuksed

  • Mõju: 10–20% kadudest, lisaks tõmbetunne.
  • Hind: kaasaegne 3-kordne pakettaken paigaldusega ~350–600 €/aken.
  • Tasuvus: ainult energiasäästust pikk (15+ aastat), aga mugavusvõit on kohene.

Kui eelarve on piiratud: kõigepealt tihendid ja paigaldusvuugid korda (paarkümmend eurot), aknavahetus hiljem.

4. Põrand ja sokkel

  • Mõju: 10–15% kadudest, külmad põrandad.
  • Hind: sõltub tugevalt konstruktsioonist — tuulutatava alusega põrand ~20–40 €/m², betoonplaadi soojustamine keerukam.

5. Õhulekked ja ventilatsioon — kogu aja jooksul

Tihenda pragusid ja vuuke jooksvalt (odav, kiire võit). Aga pea meeles: mida tihedam maja, seda tähtsam on ventilatsioon. Pärast põhjalikku soojustamist kaalu soojustagastusega ventilatsiooni (rekuperaator, kasutegur ~80%) — muidu kolib niiskus seintesse.

Toetused

Eramaja rekonstrueerimiseks ja vana küttesüsteemi vahetuseks on saadaval EIS-i (endine KredEx) toetused — tingimused ja sammud kirjeldasime eraldi: toetuse taotlemine samm-sammult.

Soojustus + õige küttesüsteem = topeltvõit

Pärast soojustamist on maja tippvõimsuse vajadus väiksem — see tähendab väiksemat ja odavamat soojuspumpa või katelt. Meie kalkulaator lubab võrrelda sama maja eri soojustustasemetel: vali soojustusklass enne ja pärast renoveerimist ning vaata, kui palju küttearve ja vajalik võimsus muutuvad.

Autor
Heater.ee · Heater.ee toimetus — sõltumatu kütte arvutuskeskus

Me ei müü seadmeid. Arvutused tulevad lehe avatud mootorist; hinnad allikate registrist kuupäevaga; partneriplokid on analüüsist eraldatud. Metoodika →

Allikad ja analüüsi alus

  1. Soojustuse paksused ja soojuserijuhtivus: EVS-EN ISO 6946 (U-arvu arvutus), tootjate deklareeritud lambda
  2. Soojuskao jaotus tarindite kaupa ja soojustusklasside erinäitajad — Heater.ee metoodika
  3. Rekonstrueerimistoetuse tingimused — EIS (endine KredEx)
  4. Kliimanorm: ERA5 (Copernicus) Open-Meteo kaudu, 2011–2025, 15 maakonna keskused
  5. Küttekoormus: EN 12831 loogika; erinäitajad soojustusklasside kaupa — Heater.ee metoodika
  6. Energia hinnad: Heater.ee allikate register (müüjate avalikud hinnakirjad, kinnitamise kuupäev hinnalehel)
  7. Seadmete andmed: tootjate avalikud andmed (SCOP EN 14825 järgi, töövahemikud)

Milline küte sobib just sinu majale?

Sisesta maja andmed ja võrdle kõiki küttesüsteeme — kulu, paigaldus ja tasuvus 1 minutiga.

Arvuta oma küttekulu →
Telli küttehooaja signaalid

Seotud küttesüsteemid

Loe ka