Maja soojustamine — kust maja soojust kaotab ja kuidas seda vältida

Parim küte on see, mida sa ei pea ostma. Iga vatt, mis lekib läbi seina või akna, tuleb katlal või soojuspumbal uuesti toota. Enne kütteseadme valikut tasub kõrvaldada maja nõrgad kohad — siis piisab väiksemast ja odavamast süsteemist.

Kust maja soojust kaotab?

Tüüpilise vana maja soojuskaod jagunevad ligikaudu nii:

• Katus / pööning — kuni 25–30%
• Seinad — 20–25%
• Ventilatsioon ja õhulekked — 15–25%
• Aknad ja uksed — 10–20%
• Põrand / vundament — 10–15%

Aknad ja uksed

Vanad ühekordsed aknad lekivad palju. Kaasaegne 2–3 kordne pakettaken (U ≈ 0,8–1,1) vähendab kadu mitu korda. Kontrolli ka tihendeid ja paigalduskvaliteeti — õhuleke raami servast on sage probleem.

Ventilatsioon

Loomulik ventilatsioon “viskab” sooja õhu välja. Soojustagastusega ventilatsioon (rekuperaator) tagastab kuni 80–90% väljuva õhu soojusest — üks tõhusamaid investeeringuid energiatõhususse.

Seinad

Välisseina lisasoojustus (15–20 cm) vähendab kadu märgatavalt. Oluline on vältida külmasildu (näiteks rõduplaadid, aknapaled) ja tagada aurutõke õigesti.

Põrand ja vundament

Maapinnale toetuv põrand kaotab soojust allapoole. Põrandasoojustus ja vundamendi soojustamine on eriti oluline põrandaküttega majades.

Katus ja pööning

Soe õhk tõuseb üles — soojustamata pööning on suurim leke. Pööningu põranda soojustus (30–40 cm puistevilla) on tihti kõige odavam ja kiiremini tasuv soojustustöö.

Mida see kütte jaoks tähendab?

Mida paremini soojustatud maja, seda väiksem küttekoormus ja seda odavam süsteem piisab. Hästi soojustatud majas tasub soojuspump end kiiremini ära, halvasti soojustatud majas kasvab iga süsteemi püsikulu.

Sisesta maja soojustuse tase kalkulaatorisse — see arvutab, kui palju soojustus su küttekoormust ja aastast kulu mõjutab.

Loe edasi: kuidas iga tarindit praktikas soojustada — seinad, katus, põrand ja seestpoolt · millises järjekorras alustada — soojustamise õige järjekord.