Õhk-õhk vs õhk-vesi soojuspump: kumb sinu majale valida?

Mõlemad on soojuspumbad, mõlemad võtavad soojust välisõhust — aga sellega sarnasused lõppevad. Õhk-õhk puhub sooja otse tuppa, õhk-vesi köetab maja veeküttesüsteemi ja sooja tarbevett. See üks erinevus määrab hinna, katvuse ja selle, kas seade saab olla maja ainus küte.

Lühivastus

• Õhk-õhk maksab paigaldatuna 1 500–3 500 €, katab tüüpiliselt 60–80 % maja küttest ja ei tee sooja vett.
• Õhk-vesi maksab 5 000–10 000 €, katab kogu kütte ja sooja vee ühe seadmega.
• Tüüpilisel 120 m² osaliselt renoveeritud majal on aastane vahe ~1 000 € õhk-vesi kasuks, kui arvestada ka sooja vett ja katmata tubade lisakütet.
• Investeeringu vahe (3 500–6 500 €) tasub end seega ära 4–6 aastaga — aga ainult siis, kui majas on või tuleb vesiküttesüsteem.
• Ainult õhk-õhk on mõistlik, kui maja on avatud planeeringuga suvila või kui vesikütet pole ega tule.

Kuidas need erinevad

Lühidalt: õhk-õhk on odav ja kiire, aga osaline lahendus; õhk-vesi on kallim, kuid täisväärtuslik põhiküte.

Aastane arve kõrvuti — 120 m² maja, Harjumaa

Osaliselt renoveeritud 120 m² maja soojusvajadus Harjumaa kliimanormis on ~15 200 kWh aastas, sooja tarbevee (4 inimest) lisandub ~4 000 kWh. Elekter 0,18 €/kWh all-in. Õhk-õhk katab 70 % küttest, ülejäänu läheb otsese elektrikütte arvele.

Vahe õhk-vesi kasuks on ~1 070 € aastas. Sama maja kuu kaupa ja oma maakonna kliimaga — elektrikulu kalkulaator; tabeli aluseks olevad maakonnaarvud on õhksoojuspumba elektrikulu artiklis.

Kus arv muutub: kui majas on juba korralik boiler või sooja vett kulub vähe, kahaneb vahe ~700 €-ni. Kui õhk-õhk katab kinniste tubade tõttu ainult 60 %, kasvab vahe ~1 250 €-ni.

Millal valida õhk-õhk

• Soovid kiiret püsikulu langust väikese investeeringuga olemasoleva elektri-, puu- või gaasikütte kõrvale.
• Maja on avatud planeeringuga (köök-elutuba), kus soe õhk levib vabalt — suletud tubadega majas kukub katvus 50–60 %-ni.
• Tahad suvist jahutust — sama seade töötab kliimaseadmena.
• Tegemist on suvila või väiksema majaga, kus täissüsteem oleks ülearu.
• Majas pole vesikütet ja seda ei plaanita rajada.

Õhk-õhk pump elektrikütte kõrval on Eestis kiireima tasuvusega kütteinvesteering üldse: 2 500 € seade, mis lõikab elektriarvest 1 300 € aastas, tuleb tagasi vähem kui kahe hooajaga. Just seepärast ei ole „õhk-õhk või õhk-vesi” alati õige küsimus — vahel on vastus „õhk-õhk kohe, õhk-vesi siis, kui vesiküte tuleb”.

Millal valida õhk-vesi

• Soovid ühe seadmega katta kogu maja kütte ja sooja tarbevee.
• Majas on vesiküttesüsteem (radiaatorid või põrandaküte) või plaanid selle rajada.
• Soovid madalaimat püsikulu ilma maakütte puurkaevu kaevamata (maaküte vs õhk-vesi).
• Plaanid kasutada küttesüsteemi vahetuse toetust, mis on üldjuhul suunatud põhiküttele, mitte lisaseadmele.

Õhk-vesi annab põrandaküttega kõrgeima kasuteguri, sest töötab madala pealevoolutemperatuuriga (~35 °C). Vanade 65 °C radiaatoritega kukub sama pumba SCOP 2,6–2,8-ni ja aastaarve kasvab 25–30 % — vt põrandaküte vs radiaatorid.

Mis pakases juhtub

Õhk-õhk pump ei kao pakases ära, aga selle võimsus langeb koos temperatuuriga: −15 °C juures annab tavaline seade ~60 % nimivõimsusest ja COP on 2,0–2,3. Maja ei jää külmaks, kuid puuduva osa katab elektriradiaator või ahi — ja just need tunnid teevad jaanuari arve. Õhk-vesi pumbal on sama füüsika, aga sisseehitatud elektriline lisaküttekeha teeb ülemineku nähtamatuks (ja arvel nähtavaks). Vt soojuspump pakasega −25 °C.

Kokkuvõte

• Vajad odavat lisakütet või jahutad suvel, vesikütet pole? → õhk-õhk.
• Vajad ühe seadmega täislahendust koos sooja veega? → õhk-vesi.
• Investeeringu vahe tasub end 4–6 aastaga, kui sooja vett ja katmata tube arvesse võtta.
• Pole kindel? → arvuta kalkulaatoriga — see järjestab kõik süsteemid sinu maja 10 aasta kogukulu järgi.