Maaküte vs õhk-vesi soojuspump: tasuvuse võrdlus 2026

Kui oled otsustanud vesiküttega soojuspumba kasuks, jääb veel üks valik: maaküte (maa-vesi) või õhk-vesi. Mõlemad katavad kogu maja kütte ja sooja vee. Erinevus on selles, kust soojus tuleb — ja see maksab investeeringus ~10 000 €. Vaatame arvudega, millal see raha tagasi tuleb.

Lühivastus

• Maaküte kulutab elektrit 25–30 % vähem kui õhk-vesi (SCOP 4,3 vs 3,2).
• Keskmisel 120 m² renoveeritud majal on see ainult ~270 € aastas — 10 000 € lisahind ei tasu end eluea jooksul ära.
• Suurel või halvasti soojustatud majal (35 000+ kWh aastas) on vahe 600–850 €/a ja tasuvus 12–17 aastat — maakütte 25-aastase eluea sees.
• Maakütte teine argument on eluiga: 25 aasta jooksul tuleb õhk-vesi pump üks kord välja vahetada (~6 000–9 000 €).
• Otsustav ei ole bränd ega SCOP, vaid maja aastane soojusvajadus — mida suurem, seda kiiremini maaküte võidab.

Põhinäitajad kõrvuti

Arvutus: väike maja vs suur maja

Elekter 0,18 €/kWh all-in, soe tarbevesi 4–5 inimesele.

Maja A — 120 m², osaliselt renoveeritud (Harjumaa kliima): 15 200 kWh kütet + 4 000 kWh sooja vett

Sääst 267 €/a. Investeeringu vahe ~10 000 € → tagasimakse üle 35 aasta. Sellisele majale ei ole maaküte rahaliselt põhjendatud.

Maja B — 220 m², vana ja nõrgalt soojustatud: 38 000 kWh kütet + 5 000 kWh sooja vett

Sääst 607 €/a → tagasimakse ~17 aastat. Elektrihinnaga 0,25 €/kWh kasvab sääst 843 €-ni ja tagasimakse kahaneb 12 aastani. Lisandub see, et 25 aasta jooksul vahetatakse õhk-vesi pump üks kord välja — see kärbib vahe reaalselt 8–10 aastani.

Oma maja arvud — kalkulaator järjestab süsteemid koos investeeringu ja 10 aasta kogukuluga.

Miks maaküte püsikulus võidab

Maapinna temperatuur on 1,5 m sügavusel talvel stabiilne (+4…+8 °C), samal ajal kui välisõhk võib langeda −25 °C-ni. Just siis, kui kütet on kõige rohkem vaja, langeb õhk-vesi pumba COP 2,2-ni ja sisse lülitub elektriline lisaküttekeha. Maaküttel seda tsüklit pole: allikatemperatuur ei muutu, seega jaanuari COP on sama mis novembris.

Praktiline tagajärg: maakütte arve jaotub hooaja peale ühtlaselt, õhk-vesi pumba oma kuhjub jaanuari–veebruari (18–20 % aastasest kummaski). Vt soojuspumba võimsus, tarbimine ja SCOP ning soojuspump pakasega −25 °C.

Millal maaküte on õige valik

• Maja on suur või suure soojusvajadusega (üle ~30 000 kWh aastas).
• Soovid maksimaalset töökindlust ja pikka eluiga — kollektor kestab kuni 50 aastat, vahetada tuleb ainult siseseade.
• Krundil on ruumi maakontuurile või eelarve puurkaevuks.
• Müra on probleem — tihe naabruskond, magamistoa aken välisseadme pool.
• Plaanid maja niikuinii suuremalt renoveerida ja kaevetööd käivad nagunii.

Õhk-vesi on parem valik, kui investeering peab olema väiksem, krunt on kitsas või tegemist on keskmise suurusega kaasaegse majaga — see tähendab enamikku Eesti eramaid.

Mis maakütte hinda tegelikult määrab

Vahemik 15 000–23 000 € ei tule seadmest, vaid maapoolest. Puurkaev maksab enamuse: sügavus sõltub pinnasest ja maja koormusest, tüüpiliselt 90–150 m ühe või kahe kaevuna. Horisontaalkontuur on odavam, aga vajab 300–600 m² vaba maad, mida ei tohi hiljem ehitada ega tihedalt haljastada. Maakütte kalkulaator arvutab, kumb sinu krundile sobib, kui sügav või pikk kontuur peab olema ja mis see ligikaudu maksab.

Toetused muudavad pilti

Küttesüsteemi vahetuse toetus fossiilkütte või vana ahjukütte asendamisel võib katta olulise osa investeeringust. Kuna maakütte investeering on suurem, on ka toetuse absoluutsumma tavaliselt suurem — see lühendab tasuvust rohkem kui õhk-vesi puhul. Kehtivad määrad ja tingimused tuleb enne otsust ametlikult üle kontrollida; toetuse taotlemise samm-sammult juhend.

Kokkuvõte

• Suur maja, suur soojusvajadus, pikk perspektiiv? → maaküte, tasuvus 12–17 aastat.
• Keskmine renoveeritud maja? → õhk-vesi; maakütte lisahind ei tule tagasi.
• Kitsas krunt või piiratud eelarve? → õhk-vesi.
• Arvuta mõlema püsikulu ja tasuvus oma majale ning maakütte maapoole hind enne pakkumiste küsimist.