Küttesüsteemid sellele energiaallikale
Sama energiaallikas, erinev kasutegur — sellest tuleb püsikulu vahe. Arvutus tüüpilisele majale, sinu suurus ja soojustus kiipidest.
| Süsteem | Kasutegur | s/kWh soojust | € aastas | Investeering | Tasuvus* |
|---|---|---|---|---|---|
| PelletikatelLoe → | 90 % | 8,8 | 1819 € | 6000–12 000 € | 3.6 a |
- ✓ Automaatne etteanne — kütmine nagu katlaga, ilma puude kandmiseta
- ✓ Kodumaine, standardiseeritud kütus (ENplus A1), stabiilne kvaliteet
- ✓ Sobib vana katla asendajaks olemasoleva radiaatorküttega
- ✓ Kõrge kasutegur 88–92 %
- ✕ Soojuse kWh hind 2026 (9–10 s) on kõrgem kui soojuspumbal
- ✕ Vajab kuiva ladu ja punkrit (1 t ≈ 1,5 m³)
- ✕ Tuhk ja põleti puhastus 1–2 korda kuus
- ✕ Hind sõltub ekspordi nõudlusest — 2022 kahekordistus
Mis on pellet ja kust see tuleb
Puidugraanul on pressitud saepuru ja höövlilaast ilma liimita — 6 mm läbimõõduga, niiskus alla 8 %, tihedus 650 kg/m³ puistes. Eesti on Euroopa suurimaid pelletitootjaid (Graanul Invest), aga enamik toodangust läheb eksporti; kodumaine hind järgib seetõttu Euroopa turgu, mitte kohalikku metsa. Kvaliteedistandard ENplus A1 tähendab madalat tuhka (<0,7 %) ja stabiilset kütteväärtust — kodukatlale ainus mõistlik valik.
Kütteväärtus ja hind
1 tonn pelleteid = ~4 800 kWh soojust (4,8 kWh/kg). Hind seisuga on stat-plaadil ülal: 2026. aasta sügisel 400–440 €/t kotis alusel koos veoga (lahtiselt 380). See annab 8,5 s/kWh kütuse eest ja 9–9,5 s soojuse eest 90 % kasuteguriga katlas. Hinnaajalugu: 2019 ~230 €/t, 2022 tipp 500+, sealt tagasi 400 juurde — pellet on volatiilsem kui küttepuu, sest turg on rahvusvaheline. Jälgi seisuga-hinda hinnavõrdluses.
Süsteemid pelletile
Pelletikatel on ainus kodusüsteem sellele kütusele; erinevus on automaatikas: punkriga katel (200–500 kg, täidad 1–2 korda nädalas) või suur ladu + tigu/vaakumsüsteem (3–6 t, täidad kord aastas). Kasutegur 88–92 %, eluiga 20 a, investeering 6 000–12 000 € koos punkri ja korstna kontrolliga. Pelletikamin toana lisakütteks on eraldi klass (2–5 kW), mitte maja põhiküte. Vaata pelletikatel.
Kulu tüüpilisele majale
150 m², ~20 000 kWh: 4,6 t × 410 € = ~1 900 €/a (mootor: ~1 800–1 950 sõltuvalt seisuga-hinnast). Sama maja õhk-vesi pumbaga ~1 130 €, maaküttega ~840 €, halupuuga ~1 050 €. Pellet võidab mugavuses puu ees ja investeeringus soojuspumba ees (6–12 k vs 9–23 k), aga püsikulult jääb soojuspumbale 700–1 000 €/a alla. Kümne aasta peale on soojuspump seetõttu enamasti odavam — pelletikatel vs soojuspump.
Millal pellet on õige valik
Kui majas on vana õli- või gaasikatel ja töökorras radiaatorid 70 °C-le, on pelletikatel odavaim „vaheta katel ära” lahendus ilma küttesüsteemi ümber ehitamata. Kui elektriühendus on nõrk (soojuspumba 3-faasi ei saa) või krunt ei luba välisseadet — pellet. Kui tahad sõltumatust elektrihinnast, aga mitte puude kandmist — pellet. Kui aga plaanid renoveerida ja pealevoolu alla tuua, tasub kaaluda soojuspumpa.
CO₂ ja tulevik
Pellet loetakse süsinikuneutraalseks (puit seob kasvades sama palju, kui põledes vabaneb); tegelik jälg 0,02 kg/kWh tuleb tootmisest ja veost. EL-i biomassi reeglid karmistuvad, mis võib hinda tõsta; samas on kodumaine tootmine tugev ja tarnerisk madal.
Milline küte sobib just sinu majale?
Sisesta maja andmed ja võrdle kõiki küttesüsteeme — kulu, paigaldus ja tasuvus 1 minutiga.
Arvuta oma küttekulu →Korduma kippuvad küsimused
Kui palju pelleteid kulub aastas?
150 m² osaliselt renoveeritud majale ~20 000 kWh sooja ehk 4,5–4,8 t pelleteid aastas (4 800 kWh/t, kasutegur 90 %). Vana soojustamata maja vajab 6–7 t.
6 mm või 8 mm pellet?
Enamik kodukatlaid ja põletid töötavad 6 mm graanuliga; 8 mm on tööstuslikum ja sobib vaid siis, kui katla tootja seda lubab. Kontrolli katla passi enne alusega tellimist.
Kas pelletikatlale saab toetust?
EIS-i (endine KredEx) väikeelamute toetus on eelistanud soojuspumpasid; pelletikatel kvalifitseerub piiratud tingimustel vana fossiilkütte asendajana. Kontrolli jooksva vooru tingimusi.