Küttesüsteemid sellele energiaallikale
Sama energiaallikas, erinev kasutegur — sellest tuleb püsikulu vahe. Arvutus tüüpilisele majale, sinu suurus ja soojustus kiipidest.
| Süsteem | Kasutegur | s/kWh soojust | € aastas | Investeering | Tasuvus* |
|---|---|---|---|---|---|
| Kaugküte | 98 % | 9,2 | 1899 € | 2000–5000 € | 0.8 a |
- ✓ Mugavaim — ei katelt, ei kütust, ei hooldust; soojussõlm kestab 20+ a
- ✓ Hind on reguleeritud (Konkurentsiameti piirhind), muutub harva
- ✓ Suurtes võrkudes valdavalt biokütus ja heitsoojus — madal CO₂
- ✓ Odav investeering, kui toru on tänaval (2 000–5 000 €)
- ✕ Saadaval vaid võrgupiirkonnas; eramule liitumine sageli kallis
- ✕ Hind erineb piirkonniti kuni 2× (59–88 €/MWh)
- ✕ Ei saa vahetada tarnijat — monopol, kuigi reguleeritud
- ✕ Väikestes võrkudes gaasi- või põlevkivipõhine ja kallim
Kaugküte Eestis
Kaugküte katab ligi 60 % Eesti elanikest — Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja enamik maakonnakeskusi; suurimad operaatorid Utilitas ja Gren, lisaks kümned kohalikud võrgud. Suurtes võrkudes toodetakse soojust valdavalt hakkpuidust ja koostootmisjaamades, väikestes sageli gaasist või põlevkivist — sellest ka hinnaerinevus. Eramute puhul on kaugküte võimalik siis, kui toru on tänaval; tihedas eramurajoonis on seda harva.
Hind piirkonniti
Hind on €/MWh + km, reguleeritud piirhinnaga. 2026. aasta augustis: Tallinn ja Maardu 77,82; Keila 75,17; Kärdla 82,19; Haapsalu 71,97; Rapla 83,18; Jõgeva 81,19; Valga 59,32 €/MWh + km (Utilitase hinnakiri). Koos käibemaksuga 0,074–0,103 €/kWh. Stat-plaadil ülal on Tallinna hind seisuga; mootori Eesti keskmine on 0,09. Jälgi hinnavõrdluses.
Süsteem: soojussõlm
Kaugküttel on üks „süsteem” — soojussõlm ehk soojusvaheti koos automaatikaga, kasutegur ~98 % (kaod majas sisemised). Investeering 2 000–5 000 € liitumise ja sõlme eest; hooldus minimaalne. Pealevoolu temperatuur on kõrge (70–80 °C talvel), seega sobib igasugusele radiaatorküttele ilma muudatusteta. Tabelis ülal on maja arvutus sama alusel.
Kulu tüüpilisele majale
150 m², ~20 000 kWh: Tallinna hinnaga 20 400 kWh × 0,097 = ~1 980 €/a; Valga hinnaga ~1 500 €. Sama maja õhk-vesi pumbaga ~1 130 €, maaküttega ~840 €, gaasiga ~1 790 €. Kaugküte on keskmise hinnaga, aga nullhooldusega ja väikese investeeringuga — 10 aasta kogukulu on sageli soojuspumbaga võrdne, sest pumba 9–14 k investeering ja hooldus söövad püsikulu eelise. Arvuta oma piirkonna hinnaga kalkulaatoris (kaugkütte hind on seal muudetav).
Millal kaugküte on õige valik
Kui toru on tänaval ja majas on radiaatorküte — kaugküte on odavaim viis vana katla asendada ja kõige mugavam elada. Kortermajale praktiliselt ainus mõistlik variant. Eramule, kus toru tuleb vedada üle 20 m, tavaliselt mitte. Ja kui su võrgupiirkond on kallis (üle 85 €/MWh) ning krunt lubab, tasub võrrelda maaküttega.
CO₂ ja tulevik
Suurtes võrkudes 0,05–0,1 kg CO₂/kWh (biokütus, heitsoojus), väikestes gaasipõhistes kuni 0,2. Suund on selge: soojuspumbad merevees ja heitvees (Tallinn), rohkem koostootmist. Hind on stabiilseim kütustest, sest reguleeritud — see on kaugkütte peamine „kindlustus”.
Milline küte sobib just sinu majale?
Sisesta maja andmed ja võrdle kõiki küttesüsteeme — kulu, paigaldus ja tasuvus 1 minutiga.
Arvuta oma küttekulu →Korduma kippuvad küsimused
Kui palju maksab kaugküte 2026?
Müügihind 60–90 €/MWh + km ehk 0,07–0,11 €/kWh koos käibemaksuga; Tallinn ~78 €/MWh+km (≈0,097 €/kWh). Hind seisuga — stat-plaadil ülal, allikas Utilitase hinnakiri.
Mis on piirhind?
Konkurentsiameti kooskõlastatud maksimaalne hind, mida võrguettevõte tohib küsida; müügihind on tavaliselt piirhinnaga võrdne. Muutub kord-paar aastas kütuse hinna järgi.
Kas eramu saab kaugküttega liituda?
Kui toru on tänaval, jah — liitumine 2 000–5 000 € + soojussõlm. Kui toru tuleb vedada, maksab meeter 200–400 € ja tasuvus kaob. Küsi võrguettevõttelt hinnapakkumine enne otsust.